Mijá dahkamusá
Fábmudahka rávkkalvisájt åvddåjbuktá gesi doajmma lábttjimijn. Bagádip aj suoje birra lábttjimij. Rávkalvisá ja bagádisá li vuododum diehtagij. Biednigahttep aj åtsådimev.
Ep beru rávka- gähttjap aj vaj ålliduvvi. Jus gávnnap vánesvuodajt lábttjimsihkarvuodan dåjman de miján li moadda máhttelisvuoda dagojt álgadit – ja máhttep mierredit doajmma galggá dalága hiejteduvvat.
Gänna l åvdåsvásstádus?
Åvdåsvásstádus lábttjimsihkarvuodas la ållåsit gesi lábttjimijn doajmmá.Lábttjimsihkarvuohtafábmudagá viddno l váksjut vaj åvdåsvásstediddje doajmmá sihkar vuogijn.
Fábmudagán la umasslágásj ánburge ja vidno.
Njuolgadiddje fábmudahkan: åvdedip njuolgadusájt dåjmajda ma lábttjimijn barggi
Gähttjofábmudahkan: gähttjap gut doajmmá lábttjimijn jegat biejadusájt ja válldá ietjas lábttjimsihkarvuohtaåvdåsvásstádusáv. Dahkap dav gå sujnnip buojkulvissan atomafábmobuvtadagájt ja skihpadåbijt ja industridjajt ja universitehtajt ma adni lábttjimav. Doarjjop aj kommuvnajt sijá solariuma gähtjon.
Loahpegähttjalim fábmudahkan: váttugit gähttjap åtsålvisájt birra vuododit jali rievddadit dåjmajt lábttjimijn. Gähttjalip ja mierredip låbij birra jali oajvvadip ráddidusáv gåktu galggá mierredit. Buojkulvisá dåjmajda ma rávkki loabev li atomafábmobuvtadagá, fábmogis laserrustaj ja röntgenrustaj adnem ja rádioaktijvalasj ábnnasij fievrrima.
Fábmudahkan ássjedåbddemáhttudagáj: åvdedip máhttudakvuododibmáj sebrudagán mijá doajmmaguovlon. Dáhkap dav gå biednigahttet åtsådimev ja dåbelijtjuovvot åtsådimbåhtusijt. Bagádip ja oajvvadisájt vaddep álmmugij gåktu suoddji luondulasj lábttjimij buojkulvissan radonas ja biejves.
Gärggogisvuohtafábmudahkan: aktijdip rijkalasj lábttjimsuodjegärggogisvuodav. Gärggogisvuohta l jánndura birra ruvva dåmadittjat vahágij ja dáhpádusáj båhtusijt lábttjimijn Svierigin jali ålggorijkan.
Rijkajgasskasasj åvdedimfábmudahkan: tjadádip prosjevtajt ma åvdedi lábttjimsihkarvuodav ietjá rijkajn.
Birásulmmeåvdåsvásstediddje fábmudahkan: åvdåsvásstedip ássjijs biráskvalitähttaulmen. Sihkar lábttjimbirás. Le birra rádioaktijvalasj ábnnasij mierev vuollen bisodit, binnedit lijkkebårredávddapatientaj lågov, ja guoradallat vádájt elektromagnetalasj giettij- buojkulvissan fábmoliedniga ja mobijllatelefåvnå – ja dárbulasj dagojt álgadit jus ájttsap vádájt.
Rijkkamihttimsadjen: hiebadip rustajt ma aneduvvi sujton, åtsådimen ja industridjan.